I. MITTETULUNDUSÜHINGU NIMI, ASUKOHT JA EESMÄRK
1.1 Mittetulundusühingu (edaspidi „Nõukoda“) nimeks on: Eesti keeles Viljandimaa Puutega Inimeste Nõukoda,inglise keeles: Viljandi County Board of Disabled People.
1.2 Nõukoja asukoht on Eesti Vabariik, Viljandimaa.
1.3 Nõukoja tegevuse eesmärk on:
1.3.1 Viljandimaal elavate puuetega inimeste huvide esindamine ja kaitsmine.
1.3.2 Erinevate puuetega inimeste probleemide esiletoomine ja neile lahendusteede otsimine.
1.3.3 Viljandimaa puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse koordineerimine.
1.3.4 Viljandimaa puuetega inimeste organisatsioonide sihtotstarbeliste programmide toetamine.
1.3.5 Puutega inimeste rehabiliteerimise ja nende ühiskonda integreerimise abinõude rakendamine.
II. ÕIGUSLIK SEISUND
2.1 Nõukoda on iseseisev juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest,
Eesti Puutega Inimeste Koja eeskirjadest ja käesolevast põhikirjast.
2.2 Nõukojal on oma nimetusega pitsat ja sümboolika.
III. NÕUKOJA LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1 Nõukoja liikmeks võib olla iga juriidiline või füüsiline isik.
3.2 Nõukotta astumine toimub selleks soovi avaldanud Ühenduse juhatuse avalduse alusel.
Vastuvõtmise küsimuse otsustab Nõukoja juhatus avaldusele laekumisele järgneval koosolekul.
3.3 Nõukojast lahkumine toimub liikmeks oleva ühingu juhatuse avalduse alusel, mille kinnitab Nõukoja juhatus avaldusele laekumisele järgneval koosolekul. Nõukojast väljaarvamine võib toimuda juhatuse otsusel põhikirja jämeda rikkumise tõttu või liikmeksoleva ühenduse lõppemisel. Juhatuse otsusele
Nõukojast väljaarvamise kohta põhikirja jämeda rikkumise tõttu on võimalik apelleerida
üldkoosolekule, kelle otsus on lõplik.Nõukoja liikmetel on organisatsiooniline ja juriidiline iseseisvus.
3.4 Nõukoja liikmetel on õigus:
3.4.1 esindatusele Nõukoja juhtorganites. Esindamise korral ja esindusnormid sätestab ko. põhikiri;
3.4.2 võtta oma esindajate kaudu osa Nõukoja tegevust puudutavate küsimuste otsustamisest;
3.4.3 esitada Nõukoja juhatusele ettepanekuid või arupärimisi liidu tegevust puudutavates küsimustes.
3.5 Nõukoja liikmetel on kohustus:
3.5.1 täita nõukoja põhikirja ning aidata oma tegevusega kaasa Nõukoja põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele;
3.5.2 täita Nõukoja juhtorganite otsuseid;
3.5.3 mitte kahjustada Nõukoja head nime ja mainet.
3.6 Nõukoja liige ei vastuta Nõukoja kohustuste eest.
IV. NÕUKOJA VARA JA OSAMAKS
4.1 Nõukoja vara tekib tema liikmete sisseastumismaksudest, osamaksudest ja muudest maksetest,
riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist, juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt rahalistest ja
varalistest anneteustest ja eraldistest ning muudest laekumistest.
4.2 Nõukoja liikme osamaksu suuruse määrab üldkogu.
V. ÜLDKOOSOLEK
5.1 Liikmete üldkoosolek on Nõukoja kõrgeim juhtimisorgan.
5.2 Üldkoosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.
Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
5.3 Üldkoosoleku otsustab juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu, nende tasustamise alused
ja korra, samuti valib juhatuse liikmed ja revisjonikomisjoni liikmed.
5.4 Üldkoosoleku pädevuse kuulub:
– Põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;
– Eesmärgi muutmine;
– Juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete määramine;
– Juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Nõukoja esindaja määramine;
– Volinike valimise korral volinike valimise aluste ja korra väljatöötamine ja kinnitamine ning volinike
pädevuse otsustamine;
– Osamaksu suuruse ja selle tasumise korra kehtestamine.
5.5 Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole Nõukoja liikmetest.
Igal liikmel on üks hääl.
5.6 Nõukoja tegevuse eesmägi muutmise otsus on vastu võetud kui selle poolt on hääletanud
kõik Nõukoja liikmed.
5.7 Nõukoja põhikirja muutmise otsus on vastu võetud kui selle poolt on hääletanud üle
2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
5.8 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid ka juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes.
5.9 Ühingu liige ei või hääletada kui otsustatakse tema või temaga võrdset majanduslikku huvi omava
isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
VI. JUHATUS
6.1 Juhatus on Nõukoja alaliselt tegutsev juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Nõukoda.
6.2 Juhatusel võib olla üks kuni viis liiget. Juhatus valib oma liikmete seast juhatuse esimehe.
6.3 Juhatuse liikmed valib neljaks aastaks ja kutsub tagasi üldkoosolek.
6.4 Üldkoosoleku otsusel võib juhatuse liikme sõltumata põhjustest tagasi kutsuda.
6.5 Juhatuse pädevusse kuulub küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
6.6 Nõukoda võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse liige.
6.7 Juhatus kutsub kokku üldkoosoleku. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma kui seda nõuab
kirjalikult vähemalt 1/10 Nõukoja liikmetest. Kui juhatus ei kutsu kokku üldkoosolekut vaatamata Nõukoja
liikmete kirjalikule nõudele võivad taotlejad üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega.
6.8 Nõukoja liikmed ei kommenteeri arutelude käike kolmandate isikutega.
6.9 Juhatuse otsused on avalikud.
6.10 Nõukojal võib olla palgaline tegevusaparaat.
VII. REVISJONIKOMISJON VÕI REVIDENT
7.1 Nõukoja dokumentatsiooni ja finantsmajandusliku tegevuse kontrollimiseks valitakse üldkoosoleku
poolt üheks aastaks revisjonikomisjon või revident. Revisjonikomisjoni liikmed võivad osa võtta Nõukoja
juhatuse koosolekutest nõuandva hääleõigusega.
7.2 Revisjon tehakse Nõukojas mitte harvemini kui üks kord aastas.
VIII. NÕUKOJA LÕPETAMINE
8.1 Nõukoda on asutatud määramata tähtajaks.
8.2 Nõukoda lõpetatakse:
– Üldkoosoleku otsusel;
– Kohtuotsusega;
– Kui Nõukotta on jäänud vähem kui kaks liiget;
– Muudel seadusega sätestatud alusel.
IX. NÕUKOJA VARA JAOTUS NÕUKOJA LÕPETAMISE KORRAL
Nõukoja tegevuse lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara
üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik
õiguslikule juriidilisele isikule.
X. PÕHIKIRJA KEHTIVUS
Kui käesoleva põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.