Liigu sisuni

Seadusandlus

SISERIIKLIKUD SEADUSED

Kõik seadused  www.riigiteataja.ee

Rehabilitatsioon:

Abivahendite korraldus:

Määrus (kehtib alates 01.01.2016) Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendite kaardi andmed koos selle juurde kuuluva abivahendite loeteluga:

Ligipääsetavus:

01.07.2015. a kehtima hakanud Ehitusseadustiku paragrahv 7 ja paragrahv 11 lõige 2 punkt 8, kus hea tava näeb ette majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.10.2002.a määrusega nr 14 kinnitatud „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“. Määrus “Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes” kehtis alates 01.01.2003 kuni 30.06.2015. Kuna uut määrust ei ole kinnitatud, kehtib antud määrus uue redaktsiooni vastuvõtmiseni.

Seadustega kaasnevad õigused ja soodustused:

Puudega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse puudega isikule, last kasvatavale puudega vanemale või eestkostjale. Puudega inimeste sotsiaaltoetusi määrab ning väljamakseid teeb Sotsiaalkindlustusamet. Puudega inimeste sotsiaaltoetuste maksmiseks peab isikul olema tuvastatud puude raskusaste PISTS alusel.

Sotsiaaltoetused puudega inimesele on:

  • puudega lapse toetus – makstakse kuni 16-aastasele,
  • puudega tööealise inimese toetus –  makstakse alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni,
  • puudega vanaduspensioniealise inimese toetus – saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed,
  • puudega vanema toetus – ühele puuetega vanematest või last üksi kasvatavale puudega inimesele,
  • õppetoetus – saavad 10.–12. klassis, kutse- või kõrgkoolis õppivad puudega noored.  Seda toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest,
  • töövõimetoetus,
  • täienduskoolitustoetus – tööalase täiendamise korral.

Puudega inimeste sotsiaaltoetuste suurused: 

Sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr.

Puudega tööealise inimese toetuse maksmisel minnakse alates 1. jaanuarist 2017 järk-järgult üle uuele süsteemile:

  • toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ja valdkonnast, milles sul funktsiooni kaotus või kõrvalekalle esineb;
  • puudega tööealise inimese toetuse maksmisel võetakse aluseks kõige suurema kõrvalekaldega funktsiooni.

Uutele taotlejatele ja 1. jaanuarist 2017 ka korduvtaotlejatele makstakse olenevalt puudest igakuist sotsiaaltoetust 28.64–53.70 eurot kuus.

Puudega tööealise inimese toetus:

  • Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.
  • Toetust makstakse igakuiselt vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65 protsenti ja mitte rohkem kui 210 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.

Töövõimetoetus

Töövõimetoetus makstakse seaduses sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.

Töövõimetoetuse arvutamise aluseks on seaduse sätestatud töövõimetoetuse päevamäär

  • Toetuse suurus ühe kalendripäeva eest on:
    1) osalise töövõimega isikul – 57 protsenti päevamäärast;
    2) puuduva töövõimega isikul – 100 protsenti päevamäärast.
  • Kui osalise või puuduva töövõimega isiku sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset kehtivat päevamäära, arvutatakse toetuse suurus ümber, vähendades tema toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.
  • Töövõimetoetuse maksmise kuu on kalendrikuu, mille eest toetust makstakse.
  • Sissetulek ühes kalendrikuus arvutatakse, võttes arvesse Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis.
  • Kui osalise või puuduva töövõimega isikule määratakse töövõimetoetus perioodi eest, mille eest talle maksti töötutoetust, vähendatakse sama perioodi eest makstavat töövõimetoetust töötutoetuse summa võrra.
  • Töövõimetoetust vähendatakse välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.

Päevamäära suurus on 11,25 eurot.

Täienduskoolitustoetus:

  • Täienduskoolitustoetust makstakse töötava puudega inimese täienduskoolituseks tööalase enesetäiendamise eesmärgil ja tasemeõppeks.
  • Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakordsest määramisest.

Täienduskoolitustoetust makstakse töötavale puudega inimesele tööalaseks ja tasemekoolituseks ning tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 613.68 eurot kolme kalendriaasta jooksul.

Töötamise andmed saame üldjuhul töötamise registrist ja äriregistrist. Kui töötamise andmeid ei ole töötamise registrist riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud, siis palume esitada töötamist tõendav dokument. Lisaks palume esitada dokument täiendkoolituskulude kohta.

Näide. Kui taotled hüvitist 12. aprillil 2017 näiteks massaažikoolituse eest, siis kolmeaastane periood kestab kalendriaastatel 2017, 2018, 2019. Nendel kalendriaastatel esitatud kulude hüvitamise taotlused lähevad kõik ühe limiidi alla ja kui limiit on täis, siis rohkem kulusid ei hüvitata. 2020. aastal algab uus kolmeaastane hüvitamise limiit kulude hüvitamiseks

  1. aastal on sotsiaaltoetuse määr 25.57 eurot kuus. Kolme kalendriaasta jooksul ei tohi toetus ületada 24-kordset sotsiaaltoetuse määra ehk 24 x 25.57 = 613.68 eurot.

Õppetoetus:

  • Mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, makstakse igakuiselt, välja arvatud juuli- ja augustikuu, õppetoetust.
  • Õppetoetust makstakse vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele, kuid mitte vähem kui 25 protsenti ega rohkem kui 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.

Õppetoetust makstakse igakuiselt (v.a juuli ja august) 25—100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele.

Õppetoetust makstakse puudega mittetöötavale gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppijale, kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, 6.39–25.57 eurot kuus.

Õppetoetus mittetöötavale puudega inimesele on mõeldud igakuise toetusena õppimise perioodiks, võimaldamaks kasutada eriõppevahendeid ja erikommunikatsioonivahendeid jms. Seda ei maksta juuli- ja augustikuu eest. Õppetoetuse eesmärk on aidata kaasa puuetega inimeste haridustaseme tõstmisele.

Kui ühel kuul esitatud kuludokumendi või kuludokumentide summa on kuu limiidist suurem, siis hüvitatakse limiidist üle minev osa järgmistel kuudel – iga kuu 25.57 eurot kuni kulutuste hüvitamiseni või õppeaasta lõpuni.

Puudega lapse toetus:

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.
Puudega lapse toetus makstakse välja lapse vanemale.
Puudega lapse toetust makstakse järgmistes suurustes:

  • keskmise puudega lapsele – 270 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;
  • raske ja sügava puudega lapsele – 315 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.

Puudega lastele (kuni 16-aastasele) makstakse igakuiselt:

  • keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuste määrast (2016.aastal 69,04 eurot);
  • raske või sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuste määrast (2016.aastal 80,55 eurot).

Puudega vanema toetus:

Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hooldajale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Puudega vanema toetust – makstakse last üksi kasvatavale vanemale, eestkostjale või perekonnas hooldamise lepingu alusel iga kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiva või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kohta 19.18 eurot kuus.

Selle toetuse saamiseks peab esitama:

  • lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole rahvastikuregistrist;
  • õpilaspilet või õppeasutuse teatis lapse õppimise kohta põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist ning toetust taotleb 16–19-aastast last kasvatav vanem;
  • perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
  • teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetus:

  • Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.
  • Toetust makstakse igakuiselt sügava puudega inimesele 160 protsenti, raske puudega inimesele 105 protsenti ja keskmise puudega inimesele 50 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt:

  • keskmise puudega isikule 50% sotsiaaltoetuste määrast (2016. aastal 12,79 eurot);
  • raske puudega isikule 105% sotsiaaltoetuste määrast (2016. aastal 26,85 eurot);
  • sügava puudega isikule 160% sotsiaaltoetuste määrast (2016. aastal 40,91 eurot).