Pages Navigation Menu

Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda

Abivahendid

Sotsiaalministeeriumi poolt eraldatavad abivahendid

Abivahend

Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet.

Abivahendi vajajale

Abivahendeid saab osta või üürida isikliku abivahendi kaardi alusel.

Isikliku abivahendi kaardi taotlemise aluseks on arstitõend või rehabilitatsioonimeeskonna poolt tuvastatud vajadus abivahendi järele. Arstitõendil või rehabilitatsiooniplaanil ei pea olema abivahendi vajadus määratud ISO-koodi täpsusega, kuid peab olema üheselt arusaadav, millist abivahendit inimene vajab. Teatud abivahendite puhul (näiteks sääreproteesid, ratastoolid, invarollerid jne) saab vajaduse tuvastajaks olla ainult eriarst või rehabilitatsioonimeeskond.

Kuni 18-aastase lapse puhul, kellele ei ole määratud puude raskusastet, võib abivahendi vajaduse tuvastaja olla ainult eriarst ning seda ka korduvtõendi väljastamisel.

Vastav info selle kohta, kes võib olla abivahendi vajaduse tuvastaja, on ära toodud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 lisas „Abivahendite loetelu“, mis on leitav

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/8201/6006/Abivahendite_loetelu.pdf#

Kehtiva isikliku abivahendi kaardi omanik, kellel on olemas kehtiv arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus, võib koheselt pöörduda abivahendi saamiseks mistahes abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte poole üle Eesti.

Inimene, kes taotleb isikliku abivahendi kaarti esmakordselt või selle duplikaati, peab pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole. Meile saab vastava taotluse esitada e-posti või posti teel või pöördudes Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse. Kaardi taotlemiseks posti või e-posti teel tuleb täita taotluse vorm ja lisada taotlusele koopia kehtivast arstitõendist või rehabilitatsiooniplaani esilehest, kus on kirjas isikuandmed, ja lehest, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus. Isikliku abivahendi kaardi taotluse vorm on leitav http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Blanketid/Abivahendid/isikliku_abivahendi_kaardi_taotlus_082016.pdf

ning abivahendeid pakkuvate ettevõtete klienditeeninduste asukohad koos lahtiolekuaegadega leiab http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaalteenused/ettevotete_nimekiri_teeninduskohad_03082017.pdf

Isikliku abivahendi kaardi taotlemiseks klienditeeninduses tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus. Välismaal õppiv 18-26-aastane inimene peab lisaks isikut tõendavale dokumendile võtma kaasa koolitõendi. Kaardi taotleja esindamise korral peab esindajal kaasas olema enda kehtiv isikut tõendav dokument, esindatava arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud vajaliku abivahendi nimetus või kirjeldus.

Abivahendeid on õigustatud taotlema:

  • kuni 18-aastane laps;
  • kuni 18-aastane puudega laps;
  • 16 – 63-aaastane tööealine isik, kellel on tuvastatud töövõime kaotus 40 protsendi ulatuses või enam;
  • 18-aastane ja vanem puudega isik;
  • alates 16-aastane tööealine isik, kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine;
  • 63-aastane ja vanem vanaduspensioniealine isik;

ning lisaks

  • isik, kes vajab rinnaproteesi;
  • isik, kes vajab silmaproteesi;
  • isik, kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, kuulmisabivahendite ja heli ülekandesüsteemide ostmiseks.

Infot abivahendite süsteemi kohta, isikliku abivahendi kaardi ja erimenetluste kohta ning sotsiaalministri poolt allkirjastatud määruse riigi poolt hüvitatavate abivahendite ja piirhindade kohta saab:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee info at sotsiaalkindlustusamet dot ee info@sotsiaalkindlustusamet.ee
abivahendid at sotsiaalkindlustusamet dot ee abivahendid at sotsiaalkindlustusamet dot ee abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee

Infotelefon: 612 1360 või 16106.

Abivahendite eest tasumine

Riik kompenseerib abivahendi vastavalt ühe või teise abivahendi piirhinnale.

Kui varasemalt kompenseeris riik teatud protsendi abivahendi hinnast, siis nüüd on abivahenditele kehtestatud lisaks piirhinnad, mille eest on kättesaadavad kaks kolmandikku enimkasutatavatest abivahenditest. Piirhinna sees kehtib ka abivahendi soodustus.

Laste ja vanaduspensioniealiste inimeste eest toimub riigipoolse osaluse tasumine riigieelarvest.

Tööealiste ehk 16-63-aastaste inimeste eest toimub riigipoolse osaluse tasumine Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Sellega käib kaasas vastav aruandlus. Kui riik tasub kas tervikuna või osaliselt abivahendi eest, on tööealisel abivahendi saajal kohustus täita tööhõive ja koolitusel/kursusel osalemise ankeet.

Soovitame abivahendite hinnapakkumisi küsida ettevõtetest üle Eesti, et leida endale sobivaima funktsionaalsuse ja maksumusega abivahend. Ettevõtete nimekirja leiab http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaalteenused/ettevotete_nimekiri_teeninduskohad_03082017.pdf

nfot abivahendi hindade kohta võib küsida ettevõtetelt ka telefoni teel.

Kallimate abivahendite puhul on võimalik taotleda erimenetlust.

Kui vajalik abivahend on keerukam ja kallim, inimene vajab mitut abivahendit või on raskusi omaosaluse tasumisega, tuleb esitada taotlus erimenetluseks Sotsiaalkindlustusametile. Võrreldes vana süsteemiga, kus kallima ja keerulisema abivahendi taotlemine võis kesta ka 8-9 kuud, vaadatakse nüüd taotlus läbi maksimaalselt 30 päevaga ja vajadusel kaasatakse Sotsiaalkindlustusamet eksperte.

Taotluse vormi leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Posti või e-posti teel taotlust esitades tuleb lisada koopia kehtivast arstitõendist või rehabilitatsiooniplaani sellest lehest, kus on kirjas isikuandmed ning lehest, kus on abivahendi vajadus kas nimetuse või kirjeldusena välja toodud.

Taotlust saab esitada ka klienditeeninduses. E-posti teel tuleb taotlus saata aadressile abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee. Vastus saadetakse taotlejale posti teel ja see tuleb ettevõttesse pöördumisel kaasa võtta koos isikut tõendava dokumendi ning arstitõendi või rehabilitatsiooniplaaniga. Kui taotleja on avaldanud soovi saada otsus e-posti teel, peab ta selle välja printima koos kinnituslehega ja ettevõttesse kaasa võtma.

Kuidas käib piirhinna arvestamine?

näited 70% soodustuse korral

Odavam abivahend: müügihind: 25,00 piirhind: 27,80; riigi poolt ülevõetav osa: 25,00 x 0,70 = 17,50 kasutaja omaosalus: 25,00-17,50 = 7,50

Kallim abivahend: müügihind: 35,00 piirhind: 27,80; riigi poolt ülevõetav osa: 27,80 x 0,70 = 19,46 kasutaja omaosalus: 35,00-19,46 = 15,54

Abivahendi eest tasumine erimenetluse korras

Erandkorras võib abivahendi ostmisel või üürimisel taotleda tasu täieliku maksmise kohustuse ülevõtmist riigi poolt.

Erimenetlust on õigus taotleda juhtudel, kui inimene taotleb:

omaosaluse vähendamist, kuna isikul on tulenevalt majanduslikust olukorrast raske omaosalust tasuda;

uut abivahendit enne talle hüvitatud sama abivahendi kasutusaja lõppu kui abivahend on sobimatu tervislikel või inimesest mitteolenevatel põhjustel);

abivahendit, mis puudub riigi poolt osaliselt hüvitatavate abivahendite loetelus (lisada tuleb kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);

abivahendit, mille puhul on abivahendite loetelus piirhinna kohta märgitud „eritaotlus“ (lisada tuleb kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);

kasutusaja piirlimiidi suurendamist kui vajadus on põhjustatud diagnoosist või funktsioonihäirest tulenevalt;

abivahendi piirhinna ühekordset suurendamist (lisada tuleb kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);

erimenetlust mõnel muul juhul.

Erimenetlust taotledes on vaja Sotsiaalkindlustusametile esitada arstitõend või rehabilitatsiooniplaani esileht koos isikuandmetega ning leht, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus. Erimenetluse taotlus on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehel  või Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses. Taotlust on võimalik esitada posti, e-posti teel või Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses.

Sotsiaalkindlustusamet teeb erimenetluse taotluse osas kas rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 kalendripäeva jooksul. Vajadusel kaasab Sotsiaalkindlustusamet erimenetluste käigus eksperte (nt Astangu Keskkonna Kohanduste ja Abivahendite Teabekeskuse), kes aitab ja nõustab abivahendite vajaduse tuvastamisel ja vajaduse hindamisel.

Erimenetluse otsus saadetakse taotlejale posti teel, mis tuleb ettevõttesse pöördumisel kaasa võtta. Ilma erimenetluse otsuseta ei saa ettevõte määruse tingimustega mitte kooskõlas olevat abivahendit väljastada. Samuti peab kaasa võtma arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani ning isikut tõendava dokumendi.

Sotsiaalkaitseministri määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendite kaardi andmed“ koos selle juurde kuuluva abivahendite loetelu lisaga leiab Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/8201/6006/Abivahendite_loetelu.pdf#

Järjekorrad

Igale abivahendi grupile on määratud oma eelarve. Kui konkreetse abivahendi eelarvest on raha lõppenud, on inimesel võimalik ennast ettevõttes suulise sooviavalduse alusel järjekorda panna. Järjekordi on üks ning inimesel ei ole vaja end lisada sama abivahendi saamiseks järjekorda mitmes ettevõttes.

Järjekorra saabumisel saadab Sotsiaalkindlustusamet inimesele posti teel järjekorra saabumise teate, seejärel peab inimene 60 päeva jooksul pöörduma endale sobiva abivahendit pakkuva ette poole ning võtma kaasa:

  • saabunud järjekorra teate
  • isikut tõendava dokumendi
  • isikliku abivahendi kaardi
  • arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani.

Ettevõte väljastab abivahendi ainult järjekorra teate ettenäitamisel.

Abivahendite süsteemi muutustest on teadlikud ka kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Nende käest saab küsida nõu ning abi taotluste vormistamiseks, Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ettevõtte leidmiseks või muul viisil abivahendi kättesaamiseks, näiteks hinnapakkumiste küsimiseks ning vajadusel transpordi organiseerimiseks.

Küsimuste tekkimisel tasub võtta ühendust Sotsiaalkindlustusametiga kas e-posti teel abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee, infotelefonil 6121360 või 16106 või minna enda jaoks sobivaimasse klienditeenindusse, mille asukohad leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Ettevõttesse pöördumine

Inimene, kellel on kehtiv isikliku abivahendi kaart, võib pöörduda abivahendi saamiseks otse abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte poole. Alates 2016. aastast ei ole maakondlikke piiranguid abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte valimisel ning inimesel on õigus pöörduda talle sobiva ettevõtte poole. Sotsiaalkindlustusametiga lepingu sõlminud abivahendeid müüval ja üürival ettevõttel on õigus teostada tehinguid riigi poolse osalusega.

Kui kehtivale isikliku abivahendi kaardile ei ole märgitud kaardi kehtivuse tähtaega, peab inimene ettevõttesse pöördumisel kaasa võtma töövõime kaotuse ja/või puude tuvastamise otsuse. See nõue ei puuduta vanaduspensioniealisi inimesi.

Ettevõtete nimekiri ja teeninduskohad

Alates 1. jaanuarist 2016. a ei ole maakondlikke piiranguid abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte valimisel. Riigipoolse osalusega abivahendi saamiseks on inimesel õigus pöörduda enda poolt valitud abivahendeid pakkuva ettevõtte poole, kellega Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud lepingu.

Taotluse vorm

Isikliku abivahendi kaardi taotlemiseks posti või e-posti teel tuleb täita vorm, mis on leitav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Erimenetluse taotlemiseks tuleb täita taotluse vorm mis on leitav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kui inimene taotleb isikliku abivahendi kaarti posti või e-posti teel, siis tuleb lisada taotlusele koopia kehtivast arstitõendist või rehabilitatsiooniplaani esilehest, kus on kirjas isikuandmed, ja lehest, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus.

Abivahendite määrus

Riigi poolt kompenseeritavate abivahendite nimistu määrab ära Sotsiaalkaitseministri määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendite kaardi andmed“ koos selle juurde kuuluva abivahendite loeteluga, mis on leitav https://www.riigiteataja.ee/akt/127082016006?leiaKehtiv

01.09.2016 jõustusid sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ ning määruse lisa „Abivahendite loetelu“ muudatused.

Rakendamise esimene poolaasta tõi välja kehtestatud määruse lisa tehnilised vead ning käesolevaks hetkeks on need ebatäpsused parandatud. Ühtlasi laiendati määruses nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole enam vaja vajaduse tuvastamiseks kordustõendit (üla- ja alajäsemeprotees, silma- ja rinnaprotees, valge kepp, punktkirjavarustus, punktkirja kirjutusmasin) ja pikendati üleminekuperioodi enne 1. jaanuari 2016. a laenutuses olevate abivahendite välja vahetamisele. Muudatusega pikendati aasta võrra üleminekuperioodi, mille jooksul võib abivahendi väljastada ka juhul kui arstitõendil (perearst, eriarst) või rehabilitatsiooniplaanis ei ole abivahendi vajadus tuvastatud ISO-koodi täpsusega, vaid on abivahendit kirjeldatud või märgitud selle nimetus.
Samuti taastati määruse lisas „Abivahendite loetelu“ osade abivahendite puhul võimalus üüril olevaid tooteid osta riigipoolse soodustusega, tehti täpsustusi piirhindades ja piirlimiitide arvestuses ning laiendati individuaalsete toodete ringi.

Üla- ja alajäsemeproteeside puhul kohandub vastav erisus aktiivsusgruppide põhiselt. Seega, kui inimese vajadus muutub ja ta vajab teise aktiivsusgrupi jäsemeproteesi, siis on vajalik uuesti eriarsti või rehabilitatsioonimeeskonna poolt abivahendi vajaduse tuvastamine.

Alates 01.09.2016 on inimesel juba abivahendit müüvas ja üürivas ettevõttes võimalik otsustada, kas soovib näiteks rulaatorit (ISO-koodida 12.06.06), tualetitooli (ISO-koodiga 09.12.03.01) või vanni- ja dušitooli (ISO-koodiga 09.33.03) osta või üürida. Müügi- ja üüritehingute võimaldamise vajadus tuleneb teenuseosutamise praktikast ning Sotsiaalkindlustusametile esitatud erimenetluse taotlustest osasid abivahendeid ka osta.

Rulaatorite puhul on müügitehingu piirmääraks kehtestatud 40% ning piirhinnaks 153 eurot. Tualetitooli puhul on müügitehingu piirmääraks 60% ning piirhinnakas 125 eurot. Piirmäära arvutuse aluseks on võetud toodete ringlust üüriteenusel ning põhimõte, et keskmist kasutusaega arvestades ei oleks riigile müügitehingu korral suuremaid kulusid ühe inimese kohta rohkem, kui üüriteenuse puhul. Piirhind on arvestatud turul olevatest müügihindadest ning põhimõttest, et 2/3 abivahenditest oleks piirhinnas või sellega võrdsed. Vanni- ja dušitoolide piirmääraks arvestati müügitehinguga analoogselt 70% ning piirhinnaks 9 eurot, mis on arvestatud turul olevatest üürihindadest ning põhimõttest, et 2/3 abivahenditest oleks piirhinnas või sellega võrdsed.

Naha kaitse ja puhastamise vahendite (ISO-koodiga 09.21) piirhinna arvestamist muudeti ning edaspidi arvestatakse piirhind mitte enam 100 ml kohta, vaid kogu piirlimiidi (nt 500 ml) kohta perioodis. Varasem piirhind 100 ml kohta summeritakse lähtuvalt piirlimiidist perioodis (kuus). Muudatuse vajaduse on tinginud rakendamise praktika, kus piirhinna arvestamine 100 ml kohta on infosüsteemides olnud raskendatud, tekitanud ettevõtete poolt esitatud aruannetes segadust ning ülemäärast halduskoormust. Samuti muudeti niisutatud salvrätikute (ISO-koodiga 09.33.30.01) arvestamist ning edaspidi arvestatakse piirhind paki kohta (näiteks 1 pakk) kuus, mitte enam 1 tüki kohta. Varasem piirhind 1 tüki kohta summeritakse lähtuvalt seni kehtinud piirlimiidist 60 tükki perioodis. Pakipõhisele arvestusele üleminek ei halvenda olulisel määral niisutatud salvrätikute kättesaadavust ning annab võimaluse osta ka suurema tükiarvuga tooteid.

Seisuraamide ja -tugede piirmäära tõsteti varasema 70% asemel 90%-ni. Seisuraamide piirmäära tõstmise vajadus 90%-ni tulenes teenuse praktikast, mille korral on kõik püstitõusmisfunktsiooniga ratastooli üürijad, v.a puuetega lapsed, teinud eritaotluse omaosaluse vähendamiseks, kuna 30%-line omaosalus on olnud inimeste jaoks kallis.

Ratastooli muud varuosad (ISO-koodiga 12.24.00) piirhinda tõsteti varasemalt 200 eurolt 400 eurole. Muudatus tagab inimesele abivahendi korrashoiuks vajalike varuosade kättesaadavuse piisavamas mahus. Antud muudatus kohandub ka nendele inimestele, kes on enne muudatuste rakendamist seni kehtinud piirhinna arvestuse sees teenust saanud.
Ortooside ja proteeside abivahendite grupis ühtlustatakse labajalaortooside laste ja täiskasvanute piirlimiidid perioodis. Varasemalt oli piirlimiidiks lastel 2 paari aastas ning täiskasvanutel 1 paar. Edaspidi on nii lastel kui täiskasvanutel võimalik soetada labajalaortoose 2 paari aastas.

Kuulmisabivahendite varuosade (ISO-koodiga 22.06.21.03) piirhinda tõsteti varasema 300 euro asemel 375 eurole. Muudatus tagab inimesele vajaliku abivahendi korrashoiuks vajalike varuosade kättesaadavuse arvestuslikult piisavas mahus. Muudatus kohandub ka nendele inimestele, kes on enne muudatuste rakendamist seni kehtinud piirhinna arvestuse sees teenust saanud.

Laiendati üleüldiselt abivahendite loetelus individuaalsusmärget omavate abivahendite ringi. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõikele 3 ei ole mitte individuaalse abivahendi eest õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist hoolekandeasutuses, vangistuses või eelvangistuses viibival isikul. See õigus on aga individuaalsete abivahendite puhul.

Individuaalset abivahendit käsitletakse kui toodet, mis on spetsiaalselt inimesele valmistatud või mida ei ole võimalik anda kasutada järgmisele isikule. Kirjeldatud määratlusest lähtuvalt vaadati abivahendite loetelu täiendavalt üle ning peeti põhjendatuks lisada järgmised abivahendid individuaalsete abivahendite hulka: songaplaastrid, vööd ja bandaažid, rinnaproteesid, silmaproteesid, valgusfiltrid, binoklid ja teleskoobid, kõrvasisesed kuulmisabivahendid, kõrvatagused kuulmisabivahendid, kuuldeaparaadi individuaalne otsak, implantaadi kõneprotsessor, kõrimikrofon, dialoogiseadmed (kommunikaator).

Info leitav:

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/abivahendid

 

 

 

Haigekassa nimekirja kuuluvad meditsiinilised abivahendid

 

Haigekassa hüvitab oma kindlustatutele kodus iseseisvalt kasutatavaid meditsiiniseadmeid, mille abil saab ravida haigusi ja vigastusi või mille kasutamine hoiab ära haiguse süvenemise.

Hüvitatavate seadmete hulka kuuluvad näiteks diabeetikutele veresuhkru mõõtmiseks vajalikud glükomeetri testribad, lantsetid, insuliininõelad, stoomide hooldusvahedid, ortoosid, põiekateetrid, haavasidemed ja haavaraviplaastrid, samuti unehäirete ravi seadmed ja nende maskid.

Haigekassa hüvitab meditsiiniseadmeid kas 90% või 50% soodusmääraga. Patsient peab ise tasuma vastavalt 10% või 50% seadme hinnast.

Meditsiiniseadme vajaduse määrab raviarst ning vormistab selle soodustingimustel soetamiseks digitaalse meditsiiniseadme kaardi.

Seadme ostmiseks tuleb patsiendil pöörduda apteeki või haigekassaga lepingu sõlminud müüja poole ning esitada isikut tõendav dokument. Kui ostate seadmeid kellelegi teisele, siis on vajalik selle inimese isikukood, kellele seadet ostate.

Meditsiiniseadmete loetelu uuendatakse igal aastal lähtuvalt tootjate ning erialaühenduste ettepanekutest ja tootjatega sõlmitud hinnakokkulepetest.

Täpsem info meditsiiniseadmete loetelu, müüjate ja hüvitamise põhimõtete kohta https://www.haigekassa.ee/inimesele/ravimid-ja-meditsiiniseadmed/meditsiiniseadmed

 

Meditsiiniseadmed

 

Meditsiiniseadmed on meditsiinilised abivahendid (instrument, aparaat, seade, tarkvara jne), mille abil on võimalik ravida haigusi ja vigastusi või mille kasutamine hoiab ära haiguse süvenemise. Neid kasutatakse:

haiguste diagnoosimiseks, ärahoidmiseks, jälgimiseks, ravimiseks või leevendamiseks;

vigastuse või puude diagnoosimiseks, jälgimiseks, ravimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks;

kehaehituse või füsioloogilise protsessi uurimiseks või muutmiseks või kehaosa asendamiseks jne.

Meditsiiniseadme vajaduse määrab raviarst. Kui Teil on diagnoositud haigus, mille raviks on vaja haigekassa meditsiiniseadmete loetelus  olevat meditsiiniseadet, koostab raviarst Teile digitaalse meditsiiniseadme kaardi. Peale meditsiiniseadme kaadi koostamist, võite kohe minna apteeki või pöörduda otse meditsiiniseadme müüja poole ja osta Teile arsti poolt määratud meditsiiniseadmed soodustingimustel.

Haigekassa kompenseerib kindlustatutele järgmisi meditsiiniseadmeid:

Glükomeetri testribad diabeeti ning korduvat ja rasket hüpoglükeemiat põdevatele patsientidele

Lantsetid diabeeti ning korduvat ja rasket hüpoglükeemiat põdevatele patsientidele

Insuliini süstevahendite ühekordsed nõelad diabeeti põdevatele patsientidele

Insuliinipump alla 5-aastastele diabeeti põdevatele lastele ning 5-18- aastastele raske kuluga diabeeti põdevatele lastele

Insuliinipumba tarvikud kuni 18-aastastele insuliinipumba ravil olevatele lastele

Glükoosisensorid alla 5-aastastele diabeeti põdevatele lastele ning 5-18- aastastele raske kuluga diabeeti põdevatele lastele

Vahemahutid kuni 10-aastastele astmahaigetele lastele

Stoomihooldusvahendid kolo-, ileo- ja urostoomiga patsientidele

Trahheakanüülid ja stoomihooldusvahendid trahheostoomiga patsientidele

Aspiratsioonisondid ventilatsiooniravi või trahheostoomi korral, kui on neuroloogilisest kahjustusest tingitud neelamishäire või neuromuskulaarsest haigusest tingitud köharefleksi puudumine

Esmased proteesid 6 kuu jooksul pärast amputatsiooni

Operatsiooni- ja traumajärgsed ortoosid 6 kuu jooksul pärast operatsiooni või traumat

Põletushaigete surveriided eriarsti määramisel

Ravikontaktläätsed keratokoonuse raviks ja kuni 6-aastase lapse afaakia raviks

Ühekordselt kasutatavad põiekateetrid neuroloogilise, operatsiooni- või kiiritusjärgse patoloogia või ureetra striktuuride korral 6 kuuks ning diagnoosiga N31.0 igapäevast isekateeterdamist vajavatele patsientidele.

Haavasidemed ja -plaastrid venoossete, diabeetiliste ja lamatishaavandite, kiiritus- ning põletushaavade ja Epidermolysis bullosa raviks

Automaatse püsiva positiivrõhu seade (CPAP seade) ja positiivrõhu seadme maskid raske uneapnoe ja kaasnevate haigustega keskmise uneapnoe korral.

Erimõõdus lamekoes tekstiilist meditsiinilised kompressioontooted lümfitursete raviks;

Nahahooldusvahendid rasket ihtüoosi põdevatele isikutele nahahoolduseks.

Täpne loetelu ja hüvitamise tingimused on sotsiaalministri määruses nr 76.

Hüvitamise põhimõtted

Haigekassa hüvitab meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme hinnast 90% või 50%.

Piirhinnasüsteemi rakendamine

Haigekassa poolse soodustuse arvutamisel rakendatakse piirhinnasüsteemi alates 1. jaanuarist 2014 insuliininõelte, lantsettide ja haavasidemete ning alates 1. juulist 2014 glükomeetri testribade rühmas.

Selgituseks piirhinnasüsteemi rakendamise kohta:

Piirhinnasüsteemi rakendatakse, kui ühes meditsiiniseadme rühmas on enam kui kaks võrreldavat meditsiiniseadet. Piirhinna korral arvutatakse soodustus meditsiiniseadme rühmas hinnalt teise seadme hinnast. Juhul kui kompenseeritava meditsiiniseadme tegelik hind on kallim kui rühmasisene piirhind, hüvitab haigekassa 90% või 50% piirhinnast. Patsiendi kanda jääb ülejäänud osa piirhinnast ning piirhinna ja tegeliku müügihinna vahe. Juhul kui meditsiiniseade on rühmasisesest piirhinnast odavam, arvutatakse soodustus meditsiiniseadme tegelikust müügihinnast.

Konkreetsed piirhinnarühmad, nendes piirhinna aluseks olev meditsiiniseadme pakendi nimetus ja hind ning meditsiiniseadmed, millede korral piirhinda rakendatakse, on toodud jõustuvas haigekassa meditsiiniseadmete loetelus vastavate meditsiiniseadmete rühmade juures.